Eestlase depressiivsus avaldub juba käibelolevates elutõdedes. Need sunnivad tegema nõrkemiseni tööd ja siis selle eest saabuvat armastust ootama. Ka ei tohi mitte mingil juhul enne ööd rõõmustada, muidu on nuttu ja vaeva oodata. Kas need paljutõotavad seisukohad peavad ka paika ja miks me nende järgi elame?
↧