Astusime kallimaga laupäeva hilisõhtul teatri uksest välja kargesse märtsiöösse, kui keegi tuttav tema varrukast kinni haaras ja innukalt teretas. Viisakas tutvumisring nimepidi ja härra Endine Klassivend praalis vuntsi kihistades minu kaaslasele: «Näe, mis tallaalune sinust nüüd saanud on, naine tassib isegi nädalavahetustel kultuuriüritustele igavlema!» Ma ei osanud isegi seisukohta võtta, kas see hinnang solvas mind kui naist või peaks mees ennast alandatuna tundma, kuna teda peeti just nagu kerge arengupeetusega tüübiks, kes ei oska ega suuda ise otsustada, kuidas oleks parim viis oma aega veeta.
↧