Olen ise õpetaja väikeses maakoolis. Minu kümneaastane tütar käib aga üsna kodu lähedal väikelinna gümnaasiumis. «Targad» inimesed on ju elupäevad rääkinud, et maakoolis pole lapsel võimalik areneda – pole huviringe, on harimata ja imelikud õpetajad, veel imelikumad õpilased: ei tea, kust kolkast pärit, madal haridustase, millega on edaspidi raske kuskile sisse saada jne. Meile kirjutab oma mõtetest kooliõpetaja, kes palub anonüümsust (nimi toimetusele teada).
↧
Lugeja kiri õpetajatele: selleks, et saada lastelt austust, tuleb seda kõigepealt ise välja näidata!
↧