Tänapäeval on kihlvedu üks aumeeste mäng. Kuid Eesti Vabariigi algusaastatel, kui kehtis veel Balti eriseadus, võis kergemeelselt sõlmitud kihlveo pärast sattuda ka kohtupinki. Rahvakeeles «käelöömine» loeti siis võrdseks iga teise lepinguga ja kaotaja pool pidi täitma kihlveo tingimused, kui need ei olnud just seaduse või kõlbluse vastased.
↧